Pankrotiseaduse muudatuste küsitlus

1. Kas toetate muudatust, mille kohaselt loob riik konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistuse, mis hakkab uurima võlgniku võimalikku seadusevastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel?
Eelnõu kohaselt võib maksejõuetuse teenistus võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit saaks pankrotimenetluses teenistuselt taotleda pankrotihaldur. Avalikku uurimist on võimalik teenistusel läbi viia vaid juhul, kui pankrotimenetlus muidu raugeks. Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo, teatab teenistus sellest prokurörile või politseile. Lisaks võib teenistus taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist. Teenistust rahastataks riigieelarvest.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

3. Praegu on pankrotiavalduse esitamise kohustus üksnes juhatuse liikmetel. Praktikas esineb olukordi, kus juhatus on valimata või juhatuse volitusi ei ole pikendatud ning sisuliselt juhatus puudub.
Kas toetate ettepanekut laiendada pankrotiavalduse esitamise kohustust osanikele või nõukogu liikmetele, kui osaühingul või aktsiaseltsil puudub juhatus?

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

5. Kas toetate muudatust, et kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis on sellised laenud pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil?
Täna on ettevõttele laenu andnud omanikul maksejõuetuse olukorras laenu tagasisaamisel samasugused õigused nagu teistel võlausaldajatel.
Muudatuse abil soovitakse välistada, et maksejõuetu ettevõtte omanikel oleks võimalus saada kontroll pankrotimenetluse üle näiteks fiktiivsete laenulepingute alusel.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

7. Kas toetate muudatust, et kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis pankrotimenetluses ei oleks sellisel laenuandjal hääleõigust võlausaldajate üldkoosolekul?

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

9. Kas toetate muudatust, et kui ettevõtte juhatuse liikme või omaniku, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, lähedane (nt abikaasa, laps) annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis pankrotimenetluses ei oleks sellisel laenuandjal hääleõigust võlausaldajate üldkoosolekul, kui lähedane teadis ettevõtte maksejõuetusest?
Eeldatakse, et lähedane teadis maksejõuetusest, kui ta andis ettevõttele laenu kuni neli kuud enne ajutise halduri nimetamist.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

11. Kas toetate ettepanekut, et kohtule pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab enda nõude esitama nõuete esitamise tähtaja jooksul uuesti ka pankrotihaldurile?
Muudatust põhjendatakse sellega, et võlausaldaja tõendab oma nõuet kohtule, mitte haldurile ja pärast pankroti väljakuulutamist võib haldur vahetuda. Lisaks on nõudest teatamine mõistlik ka siis, kui nõue on vahepeal muutunud (nt seoses intresside suurenemisega). Muudel juhtudel tähendab see kohustus, et võlausaldaja peab oma nõude esitama kaks korda.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

13. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu.
Kas toetate muudatust lühendada seda tähtaega kahelt kuult ühe kuuni? Kohtule jääb õigus määrata keerulisematel juhtudel pikem tähtaeg, aga mitte pikem kui neli kuud.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

15. Kas toetate muudatust, mille kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist?
Täna piirdub nende isikute vastutus ühe aastaga ajutise halduri nimetamisest.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

17. Kas toetate ettepanekut muuta võlausaldajate nõuete kaitsmine kirjalikuks?
Pankrotiseaduse kohaselt toimub nõuete kaitsmine täna selleks ettenähtud koosolekul, mis toimub füüsiliselt kindlas kokkulepitud kohas ja ajal.

• Jah
• Ei
• Ei oska öelda

19. Millised justiitsministeeriumi poolt välja pakutud tingimused tuleks lisada pankrotiseadusesse, mille täitmise korral võib eeldada juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust? Võite valida mitu vastusevarianti. 
Muudatuse kohaselt peaks võlausaldaja tõendama, et täidetud on vähemalt üks allolevatest maksejõuetuse eeldustest. Kui võlgnik ei ole maksejõuetu, siis peab ta esitama tõendeid selle kohta. Muudatusega läheb maksejõuetuse tõendamise kohustus võlausaldajalt võlgnikule, kui on täidetud vähemalt üks allolevatest maksejõuetuse eeldustest.
Täna peab võlausaldaja tõendama pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse. Kui võlausaldaja ei suuda võlgniku maksejõuetust tõendada, siis keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

• võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
• võlgniku juhtorgani liige teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel võlgnik võib olla muutunud maksejõuetuks;
• võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
• võlgniku juhtorgani liige on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil;
• osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või seaduses sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest;
• aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest.
• muu (palun täpsustage) Please enter an 'other' value for this selection.
• ei toeta eelduste lisamist seadusesse
• ei oska öelda